Vaikivate töötajate kontseptsioon on küll organisatsioonide valdkonnas üsna uus, kuid muutub järjest mõjukamaks. Vaikimise-rääkimise vahekord organisatsioonis on kui tango tantsimine, st vaikivad ja rääkivad inimesed vahetavad sageli “pooli”. Vaikiv töötaja tähistab töötajat, kel on organisatsioonile kasulikku informatsiooni, kuid ta jätab selle enda teada.

Vaikimistüpoloogiaid on mitmeid, kuid siin tekstis haaravad autorid kolme:

  1. vaikne suu (väldib rääkimist);
  2. vaikne vaim (hoidub kommunikatsioonist);
  3. vaikne ise (säilitab eneses sisemise vaikuse).

Siinse kirjandusülevaate eesmärk on avardada olemasolevat teoreetilist teadmist töötaja vaikimisest ning selle muutujates organisatsioonilises kontekstis. Organisatsioonilises kontekstis on teada ainult kaks ülevaateartiklit (2009 ja 2014) ja seega tundub, et autorid kasutasid muuhulgas võimalust tühimiku (gap) täitmiseks. Autorid lubavad pakkuda põhjalikku teejuhist uuringuteks vaikiva töötaja valdkonnas, aga ka uusi uurimissuundi. Ülevaade kajastab senist teadmist vaikiva töötaja uuringutes, kasutatud teooriaid ja valdkondi, rakendatud meetodeid, järeldusi, päritolu, vahendust ja tulemusi. Süstemaatilise kirjandusülevaate metoodikat kasutades keskenduvad autorid peamiselt seniste tühimike tuvastamisele ning uute uurimissuundade juhatamisele. Andmekaevet teostati Web of Science’st ning selliselt hoiti üsna kitsast fookust. Märksõnaotsinguga jäi sõelale 145 teksti, mille ülelugemisel jäi valimisse 92 artiklit. Autorid kasutasid huvitavat täiendavat filtrit ning jätsid valimisse ainult tekstid, mille mõjufaktor on indekseeritud kas SAGE või ISI kategooriates. Sedalaadi mõjufaktoripõhist välistamist ei kohta just sageli. Artiklite kvaliteedi hindamiseks kasutati 4W meetodi:

  • (what) mida peaksime vaikimisest teadma?
  • (why) miks on teadmus vaikimisest oluline?
  • (where) kus uurimustöö läbi viidi?
  • (which) millist meetodi kasutati?

Järeldustes jõuti muuhulgas teadmiseni, et valdavalt on töötaja vaikimist kajastatud negatiivsena ning vähem positiivse perspektiiviga ja soouuringuid. Uuteks uurimissuundadeks pakuvad autorid võrdlevuuringuid ja põhjendavad oma soovitust etniliste või sooküsimuste olulisemaks muutumise trendiga.

Lotfi Dehkharghani, L., Paul, J., Maharati, Y., & Menzies, J. (2022). Employee silence in an organizational context: A review and research agenda. European Management Journal, 1–14. https://doi.org/10.1016/j.emj.2022.12.004