Kirjandusülevaade ei ole ilmselt enamikele võõras, kuid selle levinud tähendus on peamiselt seotud kas väitekirja või artikli kirjutamiseks vajalikust ülevaate saamine. Ülevaateuuringu eesmärk on aga senisest teadmusest uue teadmuse loomine ning sellisel juhul on tegemist uurimismeetodiga, mitte tehnikaga uurimistöös.

Siinviidatu tegeleb organisatsioonide valdkonnaga, kuid ülevaateuuringutest huvitatutele on siin palju kasulikku alates ülevaateuuringute ajaloost kuni kvaliteeti puudutavate karakteristikuteni.

Organisatsioonide valdkonna erialakirjanduses on ülevaateartiklite arv 2010. a 322-lt tõusnud 1486-ni 2021. a. On levinud arvamus, et kvaliteetseks ülevaateuuringuks on vaja pühendumist ja väga erilaadilisi teadustöö oskuseid. Ülevaateuuringud on katustermin erinevat tüüpi ülevaateartiklitele. Ülevaateuuringud kasutavad analüüsiks ja sünteesiks teaduslikke meetodeid. Peamine erisus teiste kvalitatiivuuringute ees on see, et kasutatakse senist teadmust uute teadmiste loomiseks.

Ajaloost

Tõenduspõhiste praktikate juured on meditsiinis ning teerajajaks peetakse Archie Cochrane, Briti arsti, kes vajas paremaid tõendeid tuberkuloosi raviks ning väljendas vajadust senise teadmuse kriitilisteks ülevaadeteks. Sotsiaalteadustes on teadmuse kombineerimise esimesi katseid märgata 1930ndatest, kuid tõsisema hoo said kvalitatiivanalüüsil tuginevad meta-analüüsid sisse 1970ndatel. Light ja Pillemer’i 1984. a raamatut Summing up: The Science of Review Research peetakse sotsiaalteadustes teedrajavaks: uurimisstrateegia peab tuginema täpsel uurimisküsimusel; vastuolulised järeldused on väärtuslikud; sünteesis on kvalitatiiv- ja kvantitatiivuuringud olulised. Ülevaateartiklite teaduslikku olulisust märgati ning pakuti isegi nimi uuele professioonile: teadusülevaataja (scientific reviewer). Tranfield (2003) kirjeldas süstemaatilise ülevaate metodoloogiat ning eesmärk oli teadmistepõhise juhtimise-valitsemise toetamine. Juhtimisvaldkonnas peetakse verstapostiks 1976. a loodud ajakirja Academy of Management Review. Esimese peatoimetaja Max Wortmani sõnul oli eesmärk pühenduda teooriale, kontseptsioonidele ja ülevaate-tüüpi artiklitele.

Praeguseks on välja kujunenud kolm peamist areeni juhtimisvaldkonna kirjanduses: 1) ülevaadetele keskendunud ajakirjad, 2) ülevaadetele keskendunud erinumbreid avaldavad ajakirjad ja 3) tavanumbrites ülevaateartikleid avaldavad ajakirjad.

Eesmärgist

Sarnaselt teiste uurimisartiklitega, on ülevaateuurimuste eesmärk uue teadmuse loomine. Just see eristab ülevaateuurimustööd kirjandusülevaatest. Ülevaateuuringutel on üldiselt 8 eesmärki: 1) klassifitseerida; 2) kirjeldada; 3) problemiseerida; 4) konfigureerida; 5) koguda; 6) integreerida; 7) interpreteerida; 8) seletada.

  1. Klassifitseerimise eesmärk on tuua nähtavale uuritava nähtuse loomus, iseloomulikud tunnused või omadused. Eesmärk on arendada kontseptuaalset teadmist asetades senise ebaselguse konkreetse konstruktsiooni konteksti.
  2. Kirjeldamine (representing) tähistab andmetevaheliste struktuursete ja kontseptuaalsete suhete analüüsi. Eesmärk on võimalikult adekvaatne komponentide ja suhete esitamine, mis teeb võimalikuks keerukas või ebaselges olukorras orienteerumise. Kirjeldamisel (representing) kasutatakse sageli kvantitatiivset ja bibliomeetria analüüsi, mida sageli graafikute ja joonistena püütakse esitada.
  3. Problematiseerimise eesmärk on nähtuse või teooria (vaikivate) eeldustele väljakutse esitamine. Uurimustöö eesmärk on seniste aluseelduste tuvastamine. Problematiseerimisel esitatakse senised tunnustatud eeldused ning näidatakse pingeid.
  4. Konfigureerimise käigus näidatakse mitmetes erinevates uuringutes esitatud faktorite kombinatsiooni. Kasutatakse nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid, sest eesmärk on iga juhtumi süvaanalüüs.
  5. Koondamise (aggregating) käigus kombineeritakse erinevate uuringute üksikud tunnused.
  6. Integreeriv uuring püüab sünteesida ja ühendada seni eraldiseisvad uuringud või koolkonnad; ühendada ideed ja järeldused.
  7. Interpreteerivad uuringud keskenduvad ühe nähtusega tegelevate eraldiseisvate uuringute kriitikale ja sünteesile püüdes olemasoleva kirjanduse kaudu mõista, mida autorid on püüdnud öelda ning anda sellele uus või täiendav kirjandusest lähtuv tähendus.
  8. Seletavad uuringud arendavad senist kontseptuaalset teadmust ja praktikaid keskendudes “kuidas” ja “miks” küsimustele ning kausaalsetele seostele.

Kvaliteedist ja põhjalikkusest

Kvaliteedi keskne eeldusena võiks püüelda eesmärgi ja meetodi sobivuse suunas, mis võiks tagada uurimistöö sisemise terviklikkuse.

Rõhutatakse kuut aspekti:

  1. Disain tegeleb eeskätt sellega, et tegemist oleks ülevaate kui meetodiga, mis tõukub väga selgest uurimisküsimusest. Hea oleks järgida kolme tunnust: struktureeritus, läbipaistvus ja ulatuslikkus.
  2. Läbiviimisel demonstreeritakse allikate otsimise võimekust ja analüüsioskuseid (nt kodeerimine). Siin on lisaks läbipaistvusele ja ulatuslikkusele oluline info edastamise selgus.
  3. Analüüsis demonstreeritakse põhjalikkust, sügavust ja asjakohasust ning analüüsiallikate sobivust vastamaks uurimisküsimustele.
  4. Sünteesi käigus tegeletakse terviku loomisega. Mõtestatakse uuesti senised tõendid ja argumendid uueks koherentseks kontseptsiooniks.
  5. Panus on ülevaateuuringutes keskne element, sest võimekus on avardada senist teadmist viisil, mis pakub uut kvaliteeti.
  6. Koondamise käigus tegeletakse uute uurimissuundade avamisega. Iseloomulik on esitada (uurimis)küsimusi ja neile vastust otsida ja leida.

Kunisch, S., Denyer, D., Bartunek, J. M., Menz, M., & Cardinal, L. B. (2023). Review Research as Scientific Inquiry. Organizational Research Methods26(1), 3–45. https://doi.org/10.1177/10944281221127292