Kuigi siinviidatu on kasulik lugemine nii teooria tähenduse mõtestamise, argumenteeritud mõttevahetuse jms tähenduses, siis praegusel lõputööde kaitsmiste perioodil leiab see tekst siinses voos koha eeskätt põhjusel, et mitmed minuni jõudnud praktikad viitavad ühemõtteliselt teooria rolli alatähtsustamisele empiiriale tähenduse andmisel aga ka üldises argumenteeritud arutelus. Olen aga kaugel etteheidete tegemisest või kellegi-millegi süüdistamisest – võõrad inimesed ja organisatsioonid võivad ikka valida oma tee ja minul ei ole selle vastu midagi. Ei saagi ju olla. Küll aga on kahju tudengitest, kes on sageli hästi püüdlikud, kuid erinevatel põhjustel on neil väga vähe võimalusi jõuda uurimustöös tõsiseltvõetavate järeldusteni ning ühiskondlikust perspektiivist võib teooria tähenduse ja võimaluste mahalülitamisega kaasneda märksa üldisem oskamatus ümbritsevale tähenduse otsimisel ja andmisel. Aga, mis seal ikka, asjad on nagu need on.

Siinviidatu on jätk 21. veebruaril siinses voos koha leidnud artiklile ning on jätkuks erialases diskussioonis. Kes ehk ei ole sedalaadi vestluseid jälginud, sel oleks huvitav ka märgata, et diskussioon on liikunud teise ajakirja (ja kirjastusse). Ja kui vaadata allikaloendit, siis võib märgata veel palju huvitavat, kuid see jääb juba lugejale-huvilisele avastamisrõõmuks.

Artikli eesmärk:

the question we address in that paper is rather ambitious, namely what ‘theory’ means and stands for within management and organization studies (MOS) and social science more generally (including marketing). […] In the paper, we try to answer the question of the meanings of ‘theory’ by (a) providing a general definition of theory that clarifies what is reasonable to expect (as a minimum) from a knowledge claim for it to qualify as ‘theory’, and (b) and most important – in contrast to the existing literature’s singular meaning of theory as explanatory knowledge – proposing a theory typology that clarifies, broadens and differentiates several meanings of ‘theory’, consisting of the following five main theory types: (1) explaining theory, (2) comprehending theory, (3) ordering theory, (4) enacting theory and (5) provoking theory.

Teooria elementidest:

most theories include some elements of explaining, ordering, provoking, comprehending and enacting. Our key point is that ‘it is the dominance of one of these purposes – that is, the overall and defining purpose of each type – that constitutes each type’s distinctiveness’ (2020: 11; original emphasis). What is important to note, though (which we cannot elaborate further in this short response), is that the way a comprehending theory may ‘explain’ a phenomenon is significantly different from the way an ordering theory or an enacting theory may ‘explain’ a phenomenon.

Teooria funktsioonid:

Theory can serve a range of other purposes, such as political (where theory is used to push a particular political agenda), identity (where theory is used to signal an identity, such as ‘I’m a process theorist’) or branding, as Domen suggests. ‘Theory’ is also a key element in the formation and expression of academic communities.

Epistemoloogia olulisusest:

It is also worth noting that the epistemological purpose of a theory is likely to precede other forms of purpose. This is because a theory that explains or comprehends a phenomenon, for example, is required before other purposes can be added, such as being an identity device.

Ja siin üks vihje sellest, millest paljud tudengid võivad lihtsalt ilma jääda, sest neid ei aidata ehk vajalikul määral kujundamaks väga spetsiifilist ja argumenteeritud mõttevahetuseks vajalikku mõtteviisi:

we see our typology as a resource for moving away from (only) focusing on reified views of theory – and metaphorical notions such as ‘building theory’ – and instead emphasizing a need to continuously think theoretically, rather than applying a specific theory directly (and often mechanically).

Siia lõpetuseks lisan veel viite juba 2008. a avaldatud tekstile, et neil, kes on huvitet ümbritsevale tähenduse andmise erinevatest võimalustest, oleks veidi lihtsam: Abend, G. (2008). The meaning of ‘theory’. Sociological theory, 26(2), 173-199.

Sandberg, J., & Alvesson, M. (2021). Clarifying and expanding the theory typology: A reply to readers’ comments. Marketing Theory.