Siinviidatu puudutab kõiki kodulehe fookusvaldkondi ja on selles voos esitatud peamiselt põhjusel, et minuni jõudvad arusaamad jätkusuutlikust elukeskkonnast ja selle kujundamisest nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses (nt ajaline dimensioon) tähenduses on küll toimumas, kuid väga aeglaselt, üsna juhuslikult ja apaatselt. Loodetavasti eksin ja muudatused toimuvad tegelikult kiiresti ja süsteemselt-läbimõeldult ning on kantud elanikkonna enamuse vaadetest-püüdlustest.
Niisiis võiks siinviidatu huvi pakkuda nii turvalisuse-, organisatsioonide-, hariduse- kui keskkonnaküsimustega tegelejatele. Ma ei ole küll revolutsionäär selle sõna negatiivses ehk muutuste läbiviimisel vägivalda toetavas tähenduses, kuid keskkonnaküsimustes nii organisatsioonis, turvalisuses kui hariduses oleks ehk kasulik mõelda revolutsiooni ja reformi vahekordadele. Poliitikate kujundamine, arengukavade jms demokraatlikule asjaajamisele kohase atribuutika arendamine on asjakohane praegustes mängureeglites, kuid mis on see mäng, mida mängitakse?
Jätkates neoliberaalse mängu reeglites – nt võttes eeskuju ja võrreldes väikeriigi-keeleruumi kõrgkoole samade kriteeriumite järgi suurte keeleruumide-riikide kõrgkoolidega -, on võimalik leida keskkonnaküsimuste korraldamisel Eestis domineerivatest praktikatest teistsuguseid näiteid (vt nt Cambridge: “Students are not usually permitted to possess a car in the city.”).

Artikli juurde. Möönan, et paljude arvates võib see artikkel olla “aia august”. Enne selle üle otsustamist, võiks aga lugeda.
Kontekstiks märgitakse muuhulgas:

body of work suggests that individuals who develop attachments to place realize positive psychological outcomes, including enhanced perceived well-being, feelings of self-efficacy, and autonomy […] Natural landscapes provide an important context for supporting humans’ spontaneous tendencies to be curious and interested, to seek out challenges, and to exercise and develop their skills and knowledge in the absence of extrinsic rewards […] Natural landscapes afford opportunities for independent choice with limited social controls, the engagement of physically and mentally challenging activities, and interaction with significant others.

Eesmärk:

With this in mind, the purpose of this investigation was to test the relationship between IM and attachment to wilderness landscapes.

Hüpoteesid:

Hypothesis 1 (H1): The perception that wilderness supports feelings of autonomy will be positively associated with place identity, affective attachment, and dependence.

Hypothesis 2 (H2): The perception that wilderness supports feelings of competence will be positively associated with place identity, affective attachment, and dependence.

Hypothesis 3 (H3): The perception that wilderness supports feelings of relatedness will be positively associated with place identity, affective attachment, and dependence.

Mõned järeldused:

The relationship between competence and place dependence supports an extensive history of research illustrating the utility of place for satiating desired experiential outcomes […] To derive enjoyment from these opportunities which are afforded by the landscape, the visitor must be in possession of competencies that enable them to navigate (literally) these settings without being overwhelmed. […] Opportunities to fulfill needs for autonomy, relatedness, and competence, rather than preferences for settings and activities, as past studies have suggested, are the nutriments of attachment to nature.

Landon, A. C., Woosnam, K. M., Kyle, G. T., & Keith, S. J. (2021). Psychological Needs Satisfaction and Attachment to Natural Landscapes. Environment and Behavior, 53(6), 661–683. https://doi.org/10.1177/0013916520916255