Herman Goldsteini teedrajav artikkel probleemipõhisest politseist on viljakaid ideid ja praktikaid andnund kümnenditeks. Üks hiljutisi arenguid on aga seotud probleemi kontseptsiooniga. Hervé Borrion kolleegidega väidavad mõjukas kriminoloogia ajakirjas ilmunud artiklis:

We demonstrate that the concept of ‘problem’ was too narrowly defined and that, as a result, many problem-solving models found in criminology are ill-structured to minimize the negative side-effects of interventions and deliver broader benefits. Problem-solving concepts and models are compared across disciplines and recommendations are made to improve POP, drawing on examples in architecture, conservation science, industrial ecology and ethics.

Viidatud arengud on mõne autori arvates (vt nt siit) aga teatud oluliste piirangutega:

Recent developments in understanding the concept of problem in problem-oriented policing denote valuable perspectives but mainly from a substantialist perspective.

Keskne küsimus artiklis oli see, kuidas ületada substantsialismi probleem probleemipõhise politsei kontseptsioonis ning autori arvates on relatsioonilisus siin üheks võimalikuks väljapääsuks, mis võimaldab ületada nii nö enne-ja-ettantuse eeldustest tuleneda võivad väärpositsioonid kui jõuda turvalisusküsimuste väärtusvabama ning avatuma käsitluse juurde.

Grounding constitutive elements lead to more emotion-free knowledge, including particular contextual information. There is no pre-given context, which is an axiomatic precondition in the normative approach, and can appear as one of the reasons for failure. Both elements, as well as causality, are related to the nature of problems in terms of complexity.