Siinviidatu on märkimisväärne mitmel põhjusel, kuid alustuseks rõhutan fakti, millest paljud turvalisusvaldkonnas olijad vaikivad või mida eitavad: turvalisus on küll oluline nii indiviidi kui ühiskonna tasandil, kuid arenenud riikides ei ole see siiski “teema”. St, turvalisus kuritegevuse või policingu tähenduses on suurest väga (=liiga) spetsiifiline nišiküsimus, mida ilmselt on tunnetanud paljud, kes on püüdnud näiteks politseilisest perspektiivist koostööd teha, kas avaliku juhtimise või poliitika kujundamise vms valdkondades ning seda aspekti märgivad siinse teksti autorid samuti. Lisaks võiks see tekst kuuluda politseiõppes vähemalt juhtimise kursuse seminaritekstide hulka, sest näitlikustab interdistsiplinaarsete praktikate praktilist väärtust.
Ja veel. See tekst oleks väga kasulik neile, kes osalevad lõputööde kaitsmisel, kas komisjoni liikmena või retsensendina, kuid kel puudub doktorikaar ja/või kes on “unustanud”, et empiiria saab tähenduse teooria kaudu.

Kontekstiks:

while criminologists acknowledge the complex, dynamic and multi-scalar nature of crime and crime control policy, to date the empirical study of crime policy flows has been rather marginal to criminological thinking. […] there are many reasons why the study of cross-national policy movement appears to be of growing importance to criminology. Within the field of crime control, as with other areas of public policy, the increasingly inter-connected nature of the world makes the circulation of policy ideas and approaches an important empirical phenomenon requiring investigation

Tõuge uurimustööks:

This article reflects on issues of research design and methodology in the study of crime policy ‘transfer’ and related concepts – matters rarely dealt with explicitly in any detail in the literature.

Lähemale metodoloogilisele positsioonile:

While traditional policy research focuses on territorially bounded research sites, mobilities researchers explore the multiple and mobile situations which shape policies. […] The work of critical policy studies scholars offers significant potential to enhance the study of cross-national policy movements by criminologists.

Selgitused otoloogia ja epistemoloogia perspektiivist:

constructivists (such as most critical policy studies scholars) view ‘policy’ as a discursive construction rather than having an objective ‘reality’ and as such favour approaches based on inductive reasoning and theory-building

Uurimustöö eeldustest:

A key practical constraint that informs the choice of research design and method in the study of policy movement concerns the accessibility of relevant empirical data.

Lugemishuvi suurendav vihje järeldustest:

Research should be explicitly justified in relation to the researcher’s philosophical understanding of their object of study, the practical opportunities and constraints they face, and ethical considerations.

Jones, T., Blaustein, J., & Newburn, T. (2021). Researching cross-national policy mobilities in crime control. Criminology & Criminal Justice, 21(3), 408–426. https://doi.org/10.1177/1748895819864627