Õppimisvõimalustest ja teadmiste kättesaadavusest kõnelemine tundub oluline ja siinviidatu lisamisele andis lisatõuke autorite päritolu. 🙂

Despite their enormous popularity, MOOCs still have an extensive problem with dropout.

Silmatorkavalt veider on paljude MOOCi puudutavate uuringute juures tõsiasi, et nende edukukust püütakse hinnata traditsioonilise pedagoogika kaanonite järgi, st edukuse kriteeriumiks on lõpetamiste osakaal. Ometi võiks MOOCi edukuse mõõdikud näiteks heutagoogika perspektiivist üsna teistsugused. MOOCide võlu võiks muuhulgas peituda traditsioonilise hariduskäsitluse probleemide ja ka näiteks hariduses osalejate edukriteeriumite ümbermõtestamises. MOOCid on teadmuse kättesaadavuse suurendamiseks väga vajalikud ning see ei pea tingimata tähendama kogu kursuse läbimist, vaid muuhulgas (heutagoogika aspektist) põhineb teadlikul otsijal, st kui näiteks soovin infot koolitusvideote filmimise kohta, kuid mind ei huvita skripti kirjutamine, vaid mõni konkreetne tehniline aspekt, siis vaatan ainult seda osa MOOCist. Nii ka näiteks õppejõudude töö hindamise puhul on küsitav publitseeritud teadustööde järgi töötaja edukuse hindamine (nt suurt hulka teadusartikleid ei loetagi või siis vähemale ei viidata nendele (otsi akadeemik Jüri Alliku kirjutisi sel teemal – üks näide on siin)). OK, paljudes kõrgkoolides on lisaks mitmeid muid mõõdikuid, kuid teadustegevus publikatsioonide tähenduses, on väga olulisel kohal. Ja õppejõu puhul ongi väga oluline, et ta on enda valdkonnas toimuvaga kursis, kuid kuidas jääb teadmiste kättesaadavusega? Näiteks võiks küsida töötavatelt politseinikelt, kust nad infot ammutavad enda erialal toimuvast? On väga kaheldav, et nad orienteeruvad erialakirjanduses avaldatus. Nii jääbki lõhe “teooria” ja “praktika” vahel ületamata, kui olemasolevaid teadmisi kättesaadavaks ei tehta. Tundub liiga küüniline ja arrogantne küsida ükskõik, missuguse eriala esindajalt, et “mis Sind on takistanud teadusajakirju lugeda?”. Mulle tundub, et – eriti väikeriigi ja spetsiifilise keelekeskkonna kontekstis – oleks hädavajalik arendada nö tõlketeenust, kus erialast asjatundlikkust tõendanud (st doktorikraadiga) inimesed keskenduvad lisaks traditsioonilisele uurimis- ja õppetööle ka tõlketööga ning teadmiste kättesaadavusega. Seda ülesannet aga on moraalselt keeruline panna olukorras, kus võimaliku “tõlgi” töö edukust hinnatakse muude kriteeriumite järgi.
Nüüd aga tagasi siinviidatud artkli juurde.

Artikli eesmärk:

this research aimed to outline the main motivation clusters of participants in a computer programming MOOC and compare the differences in completion rates between these clusters.

Kokkuvõttes märgivad autorid muuhulgas:

Our findings can be useful for MOOC instructors, as a better vision of participants’ motivational profiles at the beginning of the MOOC might help to design better supports for different learners and result in lower dropout rates.

** Siinne lisatähelepanek ei ole sugugi kõnealuse artikli kriitika, sest tekstil ei olnudki järgneva tähelepaneku ambitsiooni, kuid lugejal oleks kasulik siiski meeles pidada, et artikli eetos (nt väljakukkumine MOOCi edukriteeriumina arvestamine) põhineb traditsioonilisel pedagoogika didaktikal.
Niisiis, väga kasulik lugu päris mitmest perspektiivist.

Luik, P., & Lepp, M. (2021). Are Highly Motivated Learners More Likely to Complete a Computer Programming MOOC?. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 22(1), 41-58.