Miks küsimus meetodist võib oluline olla? Mitmel põhjusel, kuid siin jagan seda artiklit peamiselt nö värvide demonstreerimise eesmärgil. Kuulasin hiljuti üht minule võõra, kuid kõnealuse valdkonna mitme tuntud inimese väga kiidetud teksti esitlust, kus autor ei saanud vist küsimusest aru, kui küsiti mis on kontseptsioon? Nimelt oli kontseptsioon selles tekstis üsna kesksel kohal. Niisiis olekski hea mõista, et on ilmselt küll võimalik, kuid vähetõenäoline, et sotsiaalteaduste väljal võib leida mõne levinud termini või põhimõtte, mille on ainult üks tähendus. Kontseptsiooni enda kohta võib lugeda siit.
Veel ilmekam näide on teooria, mida kasutatakse sageli üsna iseenesestmõistetavalt jättes teooria enda tähenduse märkimata. Ometi võib teooria tähenduse mõtestamine üsna olulist rolli mängida. Gabriel Abend on artiklis The Meaning of “Theory” huvilistele üsna reljeefselt teooria tähendusi selgitanud.
Nüüd siis meetodi juurde. Lisan siia vaid mõned vihjed tekstist, peamiselt isu tekitamiseks.

The focus will be on how a method is used in practice, and with what consequences, rather than on the pure semantics or meanings involved.

Theory and method then tend to drift apart; theory to become self-centered, and methods to be used for atheoretical purposes; whatever is social will be studied.

Swedberg, R. (2021). What is a method? On the different uses of the term method in sociology. Distinktion: Journal of Social Theory, 1-21.