Kliimamuutused on fakt ja selle mõju emotsioonitu, kuid halastamatu. Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside vähendamise üks peamine eesmärk on temperatuuri tõusu kontrolli alla saamine. Seni vähem tähelepanu saanud, kuid üksikisikut ehk enim puudutav ja suurimate võimalustega muutuste esilekutsumisel on toitumisega seotud praktikate-mõtteviisi muutmine nii valitsemise- kui indiviidi tasandil. Tegemist on paljudele väga ebamugava ja suurte konfliktide potentsiaaliga valdkonnaga ainuüksi põhjusel, et toitumisega seonduv haarab nii individuaalse kui ajaloolis-kultuurilise sfääri.

Domineerivaid igapäevapraktikaid ja mõtteviisi jälgides jääb küll mulje, et toiduga seonduv justkui ei olekski oluline ja põhimõtteline inimkonna käekäiku ja tulevikku mõjutav komponent. Teadlased muudkui uurivad ja publitseerivad, kuid nende töö mõju on sõltuvuses rakendajatest, st kõikidest osalistest alates üksikisikutest ja organisatsioonidest kuni riikide/valitsuste ja rahvusvaheliste ühendusteni.

Kasvuhoonegaaside seos toiduga

Kasvuhoonegaaside suurenemisel tõuseb ka üldine temperatuur, mis toob kaasa uued tingimused ja surved ka põllumajanduses (nt sooduskeskkond erinevatele kahjuritele), st inimeste toidulaual. CO2 moodustab kasvuhoonegaasidest suure osa ning inimese käsi on siin juba paljugi korda saatnud, kuid kõik ei ole veel kadunud ja on võimalik tuua pööre (vt ülevaateartiklit siit).

Toiduga seotud valikute seosed kliimamuutustega

Ajakirjas Nature ilmus juba 2018. aastal artikkel, kus autorid näitavad erinevate toitumisvalikute mõju (tõsi, see tekst ei ole kaugeltki esimene, kuid üks, mis vabalt veebis kättesaadav).

Tänaseks on ulatuslike uuringutega kogutud tõendite kaudu jõutud veendumusele, et toitumispraktikaid muutmata ei ole tõenäoline saavutada 2015. a sõlmitud Pariisi kokkuleppes seatud eesmärk hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus “tuntavalt allpool 2 °C”. Näiteks jõudsid sellisele järeldusele autorid ajakirjas Science 2020. a avaldatud artiklis ning see väide on ka siinse teksti pealkirja inspiratsiooni allikaks. Autorid väidavad, et hoolimata mitme teise mõjuri edukusest, on kliimaeesmärkide saavutamiseks globaalses toidusüsteemis vajalikud “ulatuslikud ja enneolematud muutused” ja iga viivitus muudab eesmärgi saavutamise keerukamaks.

Käesoleva (2022) aasta juunis ajakirjas Science ilmunud artiklis sõnastavad autorid juba pealkirjas teksti keskse eetose: “Climate change and the urgency to transform food systems”. Kinnistatakse senist teadmist, et globaalse toidusüsteemi panus inimtekkelise kasvuhoonegaasi hulgas on umbes kolmandik ning et näiteks leibkondade toiduvalikud võivad märkimisväärselt mõjutada emissiooni. Autorid väidavad lakooniliselt, et hoolimata teaduslikest tõenditest ja erinevatest strateegilistest võimalustest on ühiskond tervikuna olemasoleva teadmuse rakendamisel läbikukkunud. Lisaks paljudele varematele uuringutele on autorid resoluutsed ja väidavad, et muutused toidusüsteemis ei kannata enam ootamist nii nagu ka kliimamuutuste leevendustegevused, milles toidusüsteemil on oluline roll kanda. Siin väidavad autorid, et isegi väikesed muutused domineerivates toitumisharjumustes võivad esile kutsuda märkimisväärseid muutuseid. Näiteks 2018. aastal tarbitud liha panustas 8% kõikidest tarbitud kaloritest, kuid 56% globaalse toidusüsteemi emissioonist. Tarbimisharjumusi on võimalik muuta ning strateegiaid selleks on palju ja erineva võimakusega.

Kes soovib olla iseseisev mõtleja?

Igapäevaselt nähtav toitumisega seonduv jätab mulje justkui ülalviidatud teadmust ja homset ei olekski. Kui homse kohta saab midagi kindlat väita alles ülehomme, siis olemasolevat teadmust olematuks muuta ei saa.

Kuidas edasi? Etteheidete tegemine ei ole konstruktiivne, sest see oleks alandav kõigile osalistele ja põlistaks täiesti mittevajalikku ning destruktiivset duaalsust. Käskude-keeldude ulatuslik mõju on samuti kaheldav. Huvitav, kui palju on neid, kellele meeldib, kui tema kohta öeldakse, et ei suuda iseseisvalt mõelda ja otsustada? Ehk oleks aeg kantilikuks täisealisuseks? Oma kuulsas essees väidab Immanuel Kant muuhulgas, et alaealisus on võimetus kasutada iseenda mõistust ilma kõrvalise abita. Laiskus ja argus on need põhjused, miks paljud jäävadki alaealiseks. Alaealine olla on lihtne.

Need, kellele igavene alaealisus ei sobi, lähtuvad valgustuse motost: “Julge kasutada iseenda mõistust!”. Niisiis, valikud koos tagajärgedega on üsna reljeefsed.

Allikaloend

Clark, M. A., Domingo, N. G., Colgan, K., Thakrar, S. K., Tilman, D., Lynch, J., … & Hill, J. D. (2020). Global food system emissions could preclude achieving the 1.5 and 2 C climate change targetsScience370(6517), 705-708.

Kant, I. (1966). An answer to the question: What is Enlightenment? 1784. Mary J.

Malhi, G. S., Kaur, M., & Kaushik, P. (2021). Impact of climate change on agriculture and its mitigation strategies: A reviewSustainability13(3), 1318.

RT II, 01.11.2016, 2 Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise seadus

Searchinger, T. D., Wirsenius, S., Beringer, T., & Dumas, P. (2018). Assessing the efficiency of changes in land use for mitigating climate changeNature564(7735), 249-253.

Steinitz, F., Johnson, N., & Staffell, I. (2022) The Impact of Personal Dietary Changes on Mitigating Climate ChangeAvailable at SSRN 4092911.

Zurek, M., Hebinck, A., & Selomane, O. (2022). Climate change and the urgency to transform food systemsScience376(6600), 1416-1421.