Juhtimise töö on väga mitmetahuline ja erakordselt suure vastutusega, mille tähendus siinviidatud artikli kontekstis, on eeskätt seotud iga töötajaga vaimse tervise ja töökeskkonnaga. Aga mitte ainult. Juhtimine on midagi, mida võib kohata perekonnas, huviringides või erinevate erialade sidustamisel ühiskonnaga – näiteks politsei ja elanike suhe. Niisiis võiks siinne vabalevis olev artikkel huvi pakkuda paljudele. Enesetappude küsimus Eesti ühiskonnas on kordades mõjukam ainuüksi “mõõdetavate” kriteeriumite järgi, kuid on raske isegi kujutleda, kui sügaval igapäevaelus sedalaadi küsimused võivad tegelikult olla. (nt siia olen lisanud mõned lingid, mis avavad veidi konteksti).
Siiski, see artikkel leidis oma koha siinses voos peamiselt põhjusel, et suur hulk minu vaatevälja ulatuvad juhtimispraktikaid ei viita kuidagi sellele, et individuaalse töötaja vaimne tervis võiks oluline olla. Õnneks on minuni jõudev info ainult kübe võimalikust koguinfost ning seega ei saa sellest mingeid üldiseid järeldusi teha, samuti ei ole minule teada kõnealuste juhtimispraktikate põhjused. Et oleks selge: siinne tähelepanek ei ole kriitika või etteheide millelegi või kellelegi, vaid kognitsioon, mil puudub analüütiline-tõenduslik alus, kuid mida ei saa ka eitada.

Kontekstiks:

Suicide, a catastrophic outcome of poor mental health, is a long-term issue in society, with an estimated 800,000 people dying by suicide each year (WHO, 2014). […] In any given year, in an organization of 1000 employees, 20%–30% of workers will experience mental health problems, potentially one will die by suicide and a further 10–20 will attempt suicide (WHO, 1999).

Ambitsioon:

Our research provides a first step to understanding the role that managers can play in mitigating the risk of suicide in work settings. In particular, our study contributes in a very practical way to understanding the competencies that managers need in order to be able to address certain suicide risks that may appear in the workplace.

Teoreetiline perspektiiv enesetapust (siinses artiklis):

The interpersonal theory of suicidal behaviors (Joiner, 2005) suggests that death by suicide is a result of both the desire for death by suicide and acquiring the capability to enact lethal self-injury. The desire results from the experience of two psychological states: perceived burdensomeness and thwarted connectedness (Joiner, 2005). Suiciderelated ideations stem from low or thwarted connectedness and high perceived burdensomeness (Joiner, 2005).

Konkreetsemalt:

Joiner et al. (2009) aligned the feeling of ‘mattering’ (i.e. the extent to which an individual feels they matter to others) with perceived burdensomeness. Those with lower levels of mattering exhibit acute levels of suicidal ideation […]. In an organizational context, mattering can be attributed to meaning (i.e. does one feel that one’s role has meaning, or one has a purpose). […] Feeling a lack of connectedness/belongingness can emerge as a result of social isolation due to lack of social support (Qin & Nordentoft, 2005), low peer connectedness (Bearman & Moody, 2004), low family connectedness (Opperman et al., 2015), and bullying (Arango et al., 2016).

Missugused oleksid juhtimisel vajalikud kompetentsid:

Raamistik enesetappe ennetavatest kompetentsidest:

O’Brien, S., Galavan, E., & O’Shea, D. (2021). Developing a competency framework for managers to address suicide risk in the workplace. Human Resource Development Quarterly.