Õiendus

"Jätkusuutlikkus? Kliima, vägivald looduse, sh loomade, taimede ja inimeste vastu ... kuidas need küsimused siia sobituvad?"

"Oh, siinsed viited on pigem minule endale orientiiriks. Näiteks vägivalla mõtestamine looduses või organisatsioonides ja igapäevakäitumises on üldiselt veel üsna hillitsetud ning nähtavaid pealiskihte puudutav. Lisaks on jätkusuutlikkuse küsimused minu arvates väga tõsises seoses nii hariduse, organisatsioonide kui turvalisusega, st mõjutavad olevikku ja tulevikku otse ning vahetult."

"Oled kriitiline?"

"Pigem uudishimulik enda teadmiste avardamiseks ja igapäevakäitumise korrigeerimiseks. Aga tõsi on see, et jälgin huviga millal, kuidas ja miks hakkab langema nö fassaadijätkusuutlikkus ka Eesti avalikus ruumis. Mingeid liikumisi on ju märgata ja ilmselt hakkab sõnade-tegude kakofoonia osalisi endid samuti häirima. Siiski, kuna ma siin ei tegele süsteemse ja analüütilise argumentatsiooni arendamisega, siis ei saa välistada, et hoopis mina eksin. Kas igapäevase vaimse terrori võidukäik (näiteks arrogants ja ebakompetenstus), looduse vägistamine ja kujutlus ammendamatusest ongi OK? See on küll väga kahtlane."

Tasub lugeda ja kuulata

Georg Sootla:

Jätkusuutlik on selline süsteem, mis on võimeline kõik sisendid ja mõjud keskkonnast transformeerima ja rekodeerima nii, et need muutuvad süsteemi taastootmise lisaallikateks, kuna omandavad uue süsteemse kvaliteedi. [...] [Valitsetus] on jätkusuutlikkuse aspekt, mis näitab, mil määral süsteem sisaldab eesmärgipüstituse viisi või mehhanismi, mis suudab tagada poliitikastrateegias valitsemissuutlikkuse ja ühiskonna vajaduste tasakaalu.

Lähemalt vt siit.

Napilt!

The Future We Choose: Surviving the Climate Crisis.

Raamat on saadaval nt Amazonis.

Kliimaleppe sünd on võib olla üks sellistest näidetest, mille kohta tasub lugeda ja uurida. Kuidas saavutada kokkulepe olukorras, kus osalisi on palju, neil on probleemist, võimalikest lahendustest ning selle saavutamiseni jõudmise viisidest erinevad arusaamised? Läks napilt, kuid lepe sündis.

“Võimatu!” ei ole fakt, vaid hoiak! Nii ütles Christiana Figueres, üks kliimaleppe õnnestumise arhitekte. Lisaks võiks huvilistele naudingut pakkuda mitmed intervjuud. Üks neist podcastina siin.

Kaks autorit üks raamat

Climate Crisis and the Global Green New Deal: The Political Economy of Saving the Planet

Raamat on saadaval nt Amazonis.

Kõik ei ole veel kadunud. Vähemalt on autorid selles veendunud ning avaldavad positiivse programmi kliimamuutustega tegelemiseks.

Raamatu autorid ilmselt tutvustamist ei vaja, kuid kui kellelgi ei ole aega otsida, siis võib midagi Noam Chomsky kohta lugeda näiteks siit  ja Robert Pollini kohta siit.

Enne raamatu lugemist võib vaatada üht lühikest videot, kus autorid raamatust räägivad.

Info NASA kodulehelt

Link NASA kodulehele, kus koguneb hulgaliselt infot kliimatuutuste ja kestliku arengu kohta.

10 keskkonnateemalist podcasti ja episoodi

Ragn-Sells on teinud tänuväärset tööd ja koondanud 10 keskkonnateemalist podcasti episoodi.

Podcast: #ärarääma

Märtsi alguses alustanud Rohegeeniuse ja Eesti Pandipakendi saade ringmajandusest ja keskkonnasõbralikust eluviisist. Esimeses episoodis räägib Harri Moora, mis on ringmajandus ja kuidas me selle suunas liikuma peaksime.

Podcast: Aega on!

Podcasti „Aega on!“ fookus on kvantiteedi asemel kvaliteedil. Juttu tehakse vastutustundlikult valminud rõivastest, ringmajandusest ja paljust muust.

Podcast: ROHEpodcast

Tehnopoli ROHEpodcastis vesteldakse valdkonna spetsialistide, ettevõtjate ja asjahuvilistega erinevatel rohetehnoloogia teemadel rõivatööstusest kuni virtuaalsete elektrijaamadeni.

Episood: Mihkel Kanguriga keskkonna tulevikust

LHV podcasti külaline on Mihkel Kangur ökoloog ja Tallinna Ülikooli vanemteadur , kes räägib keskkonna tulevikust ja sellest, kuidas tarbijad, ettevõtted ja riik saaksid meie koduplaneedi eest paremat hoolt kanda. (24.11.2020)

Episood: Näitajad on punases ning nüüd tuleb mõelda kasule

Saates „Särtsakas Tulevik” uuritakse, kuidas päästa ringmajanduse abil meie elukeskkond, olles samal ajal ka äriliselt edukas. Vaatluse all on ringmajandusettevõtte Replace OÜ ja sotsiaalse StartUpi NutriLoopi ärimudelid. (10.09.2020)

Episood: Keskkonnafilosoofia

Kas ilus ja puhas looduskeskkond ning inimkond on kaks täielikult teineteist välistavat tegurit? Kas inimestel on kohustus vastutada keskkonnamuutuste eest? Nende ja mitmete teiste küsimuste üle mõtisklevad Filotsooni podcastis Ulrike Plath ja Margus Vihalem. (24.05.2020)

Episood: Liisa Aavikuga prügivabast elust

Nullkulu-elustiil näeb ette, et kõik jäägid kasutatakse ümber või komposteeritakse – ikka selleks, et võimalikult vähe äratarbitut jõuaks prügimäele või põletusjaama. Lihtsaid muudatusi saab teha juba igapäevaostudega. Sellest räägib Liisa Aavik podcastis “20midagi”. (15.02.2020)

Episood: Mida saab kodustest pakenditest tulevikus teha?

Ragn-Sellsi kommunikatsioonijuht Rainer Pesti räägib ERR Novaatori saates seitsme pakendi näitel, millisele pakendile saab anda uue elu ning mis muutub paratamatult jäätmeks. (17.05.2019)

Episood: Ringmajandus Eestis

Äripäeva raadios vesteldakse ringmajandusest. Kogemusi ja teadmisi jagab teiste seas Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna. (12.10.2017)

Lingid ökoloogilise jälje kalkulaatoritele

Info ökoloogilise jälje vähendamise võimalustest

Roheline Buddha

Jaan Kaplinskilt lääne kultuurist läbiimbunuile üks kasulik tekst.

ÜRO 17 eesmärki

Eesmärkide kohta saab lugeda siit.

Mõjukas mõttekoda

Mõned vihjed Eestist

Riigikantselei ja säästev areng.

Eestimaa Looduse Fond.

TLÜ, tubli!

Huvitav artikkel poliitika-poliitikute mõjust Rohelisele Kokkuleppele Eesti näitel Maili Vilsonilt.

"The European Green Deal was not a priority for the Estonian government, despite explicit attempts to frame it otherwise."

Jätkusuutlikkusest organisatsioonis ja strateegilises juhtimises

Siin üks sissejuhatav tutvustus jätkusuutlikkuse küsimustest organisatsiooni strateegilise juhtimise perspektiivist.

Kaks kursust välismaalt

Introduction to Sustainability

This course introduces the academic approach of Sustainability and explores how today’s human societies can endure in the face of global change, ecosystem degradation and resource limitations. The course focuses on key knowledge areas of sustainability theory and practice, including population, ecosystems, global change, energy, agriculture, water, environmental economics and policy, ethics, and cultural history.

 

The Sustainable Development Goals – A global, transdisciplinary vision for the future

In 2015, the UN launched the 17 Sustainable Development Goals (SDGs). Adopted by 193 member states, the goals represent an important international step in setting humanity on a trajectory towards sustainable development. Within this course, you will get a historical overview of how sustainability has been understood, as well as a thorough introduction to the SDGs – what they are, how progress can be measured, and how the SDGs are relevant for the management of the global systems supporting humanity.