Õiendus

"Sina oled ju hariduse valdkonnas noviits, miks haridusküsimused siin lehel niisugust tähelepanu saavad?"

"Õppimine on paratamatus. Küsimus on selles, kas see juhtub meiega või oleme vähemalt osaliselt teadlikud, mis toimub. Mulle tundub, et isegi siis ja eriti siis, kui Eestis peaksime mõne teise riigiga võrreldes kaotama iga inimese pealt ühe aasta haridusele pühendatud aega, siis see ei ole peamine probleem."

"Mis siis veel hullem oleks? Tundub ju, et sellisel juhul võime kümnendiga kukkuda mitte ainult teise liigasse, vaid mängime hoopis teist mängu!"

"Võimalik, et Sul on õigus. Aga just sellepärast olekski vajalik mõelda kvaliteedile. Näiteks sellele, kuidas ületada nö tasemeõppe lõks. Kõrgkoolis, ükskõik missugusel õpitasemel saadud teadmised rahuldavad vaid osaliselt ning piiratud aja jooksul neid vajadusi, millega tööle asudes kokku tuleb puutub. Nii ongi küsimus selles, mis saab edasi. Terve elu ei ole võimalik kõrgkoolis käia."

"Olgu, see oli huvitav. Aga kes siit lehelt kõige rohkem kasu võiks saada?"

"Kasu? Seda ma ei tea. Aga võib olla on siin midagi õppuritele, õppejõududele (eeskätt alustavatele õppejõududele, kes on asjatundjad teistes valdkondades) ja hariduskäsutajatele."

"Õppurid ja õppejõud - see on arusaadav, aga kes on hariduskäsutaja?"

"Hariduskäsutaja on ametnik, kes töötab hariduse valdkonnas ja saab palka juhtimise või korraldamise eest, kuid kelle käitumisest jääb mulje, et tal ei ole haridusest ega juhtimisest-korraldamisest erilisi teadmisi. Hariduskäsutaja teeb haridusasutusest ametiasutuse seda erisust mõistmata."